Sunday, July 28, 2013

Taasavamine

Niisiis, mõtlesin, et alustan blogimisega, loodan, et hoog jääb peale.
See on nagu kirjutaks enda kohta raportit, hehe. Pärast on piinlik lugeda.

Mõtlesin, et kui ma oleks terve see aeg kirjutanud oma tegemistest, siis oleks palju huvitavat lugemist. Palju veidraid projekte...

Päevakajalised teemad on endiselt töö otsingud, korterist unistamine ja lähenev kultruuri üritus, kus me Jeremyga mõlemad osaleme.
Meid ei võeta tööle. kuna me ei ela San Franciscos veel... ja me ei saa korterit, kuna üürilepingu tegemiseks on vaja tõestada sissetulekuid. Surnud ring. Hetkel kandideerin rohelisse koristusfirmasse, mille jaoks pean tegema testi, mis kestab 1,5 tundi.
Kultruurne üritus on SFis, kus osaleb palju erinevaid artiste, moeloojad ja fotograafid ja ehtekunstinud ja muusikud jne. kuigi osalemine on tasuta, ei ole midagi tastuta, peame müüma 30 piletit ürituele, 15 dollarit tükk ja kui ära ei müü, siis tuleb ise kinni plekkida. Lisa saatis laiali ahelkirja oma sõpradele, paar tükki on juba ostetud, eile saime nt rahatšeki, paberil, sest noh, vanemad inimesed ei julge internetti kasutada.
Bessie lamab mu kõrval ja vaatab mind murelikult. me pole juba kolm õhtut väljas käinud, tavaliselt käime päikseloojangul mänguväljakul palli tagumas ja trenni tegemas, aga jah, nüüd pole jõudnud. Reedel käisime klubis! ja laupäeval käisime joan baezi heategevuslikul kontserdil, mis oma olemuselt oli endiste hipide kokkutulek, vanainimesed meenutamas nooruspõlve, pakun, et päris mitmed käisid woodstockil. peaks mainima, et eestalstel on kas paremad põied või rohkem austust esinejate vastu, sest nii palju siblimist ma varem kohanud ei ole, lisaks kõigele oli mu selja taga, kohe kõrva ääres kellegi hingamise masin, kuidagi kõhe. Üritus ise toetas kodutute projekti, mis suunab nad tööle. san joses on tõesti kõige kollimad kodutud, keda ma iial näinud olen, kuupoega ei anna võrreldagi. linn ise on üüber rikas, kõik suured peakontorid, silicon valley süda. kuuldavasti on nende välimus nende enda teha, puhtad riided on alati võtta, aga kollim välimus tuleb kerjamisel kasuks.

Ja täna õhtul ei lähe ma välja sest, jeremy juba käis eddiga päeval ja mul on kurk Väga Valus, ei teagi millest. Nüüd on hea meel, et astelpaju-saialille õli kaasa tõin.
Homme on jälle suur päev, lähme SFi  seoses selle üritusega, saame kokku kõik ja jagame seinapinna ära. Mõtlesin, et peaks trükkima postreid, nonde pealt pidavat paremini teenima. Raha võiks küll teha. Üks jeremy sõber lubas ühe maali ära osta. Umbes pool aastat tagasi püüdis ta sama maali osta, aga kui kuulis, et küsin 400 siis kukkus pikali, nüüd küsin juba 500... eks näis mis ta siis pakub.
ja mama lily andis mulle taskuraha, mis on vist vaid korra ajaloos juhtunud, lihtsalt selle eest, et andis talle aurutatud maisitõrviku. tõi vist häid mälestusi, sest see oli nende põhitoit filipiinidel.

Äiapapa tegi süüa täna, mina targutasin ja dirigeerisin. on ikka kannatlik mees. aga kala sai väga hea.
võta mingi valge kala filee, paneeri kartulitärklise ja  natukese soola segus, siis klopitud munas ja siis riivsaia-kookoshelbe segus ja pannile rrohke õliga. jummel kui maitsev!!
muud ei olegi.
ma siis hakkan oma seda õuduste testi tegema.
kallid!





No comments:

Post a Comment