Esmaspäevast tänaseni

Esmaspäeval käisime teiste kunstnikega ''tutvumas''ja sain valida oma 6x6 ft. seinapinna. Võtsin kohe
pealava ette, ei teagi kas oli hea otsus, palju müra ja trügimist kindlasti, saan oma häälepealu treenida. Juba mõtlen, et mida selga panna...
Esmaspäeva öö vastu teisipäeva oli tõeline õuduste öö, sellesama kurguvalu pärast, ei tea, kas tasubki kirjeldada. pigem mitte. Hommikul jeremy võttis vastu otsuse ja pani mulle aja Dr. Wangi juurde, saime kohe samaks päevaks ka.
 Koht ise on üli pisikeste ruumide kogum, ooterumi seinad on kaetud igast diplomite, tunnistuste, ajaleheväljavõtete ja aukirjadega, nii, et seina ennast väga välja ei paistagi. Nurgas suliseb väike asi, noh see miniatuurne kose moodi süsteem..?? ja selle kõrval on pisike laud, mille peal ja all on vähemalt 5 aasta jagu ajakirju. Seal ruumis väga istuda ei saanudki, sest Dr. Wangi abikaasa juhatas mind kohe väisesse tuppa ja pani mind sinna paberiga kaetud voodile lamama. Üsna varsti tuligi doktor oma abikaasaga mind läbi vaatama. Doktor katsus mu kõri, vaatas mu keelt ja seletas midagi hiina keeles, naine kirjutas, hiina keeles muidugi. Isegi kui nad inglise keeles räägivad, on see ikkagi hiina keel mu kõrvadele. Ms Wang lahkus ning doktor pani peale hiina ballaadid, istus voodiservale ja hakkas mu kõri mudima. Ta kutsub seda pöidla operatsiooniks, mis ta ise leiutas. Tõesti huvitav tunne on. Hästi tasakesi mudib, üli õrnalt, taustaks kellade mäng ja kõhukorinad. Umbes 15 minuti pärast oli mu kõri turse peaaegu läind, sain neelata jälle! hurraa!!! peale seda torkas ta mõned nõelad (üks kumbassegi kätte ja üks lõua alla) ja pani käe omadele juhtmed külge ja ühedas väikse elektriakuga. nii, et käed mõnusalt tukslesid. Pani tuled kustu ja lahkus umbes pooleks tunniks.
Ja nii ma terveks saingi.

Siin on pilt mu pisikestest sidrunitest:

Täna ärkasin juba päris hea tundega, neelu plekid on läind ja ma sain kohvi juua!! kohvi! hurraa!!
Ma arvan,e t mu eilne super supp aitas ka.
lõikasin muskaatkõrvitsa pooleks, lõikasin sisu ruuduliseks ja panin ahju koos terve küüslaugu kobaraga (mis tuleb fooliumisse mähkida)
siis aurutasin lillkapsa, brokkoli ja spinati.
küüslauk muutub selliseks puurnakaks võiks, mis tuleb välja pigistada kuidagimoodi. kõrvitsa saab lusikaga tühjaks kraapida ja siis kõik potis sodiks lasta. veits vett ja puljongit ja maitseaineid ja natuke sidruni või laimi. ma panin ühe purgi kookospiima ka, et oleks kurgule mahedam. ja siis värske, krõbe sai kõrvale. kõik kiitsid. muidugi ingver oleks ka sobinud päris hästi.
Tõstsin toa ümber, nii, et päike hommikul silma ei paistaks. kuidagi värskem ja parem tunne on kohe.
See nädal, kui me olime santa cruzi mägedes majahoidjad, käisime ükspäev linnas ja poolvägisin vedasin jeremy kaltsukasse, leidsin ühe armsa öökapi. Igaljuhul kõige lahedam suveniir. Igatsus oma kodu järele paneb mööblit soetama. Noh, et kui kolimiseks läheb, siis on kõik olemas.

Muideks, see koristusfirma asi läheb läbi vist, samas ma pole kindel, kas ma ikka tahan seda teha. Kuuldavast nad helistavad mulle lähiajal ja me peaks leppima kokku aja kuna ma lähen intervjuule ja samal päeval peaks ma näidiskoreri ära koristama kellegi kriitiliste silmade all. tasuta. siiani on jäänud mulje, et nad on parajad orjapidajad. samas igasugune töö kuluks ära hetkel.
August toob palju igatsust kaasa, sünnipäevad ja muidu ka ilus aeg...
Kes paberkirju saadab, siis seda, et võiks hoiatada ette, siis tean postkastil silma peal hoida, muidu siin on see lugu, et vanaema paneb tähtsaid kirju turvalisse kohta, ja keegi ei tea, kus see turvaline koht on..




mjauu